skip to Main Content
+372 508 7974 info@miromodo.ee
Mis on raviturvas?

Meil on heameel teatada, et MiroModo tootevalik on täienenud ühe uue ja põneva toote võrra: LehtoPeat turbamask. See on Soomes toodetav suurepäraste omadustega raviturvas, mida võib kasutada turbamaski tegemiseks naturaalsel kujul. Lisades turbale aga meelepäraseid ja sobivaid taimeõlisid, hüdrosoole, eeterlikke õlisid ja/või neid sisaldavaid valmistooteid (nt Kramppimix või Lihasmix) saab hõlpsasti teha endale väga huvitavaid ja tõhusaid turbamaske kas siis lihtsalt nahahoolduseks või ka mitmesuguste tervisehädade leevendamiseks.

Allpool toome ära tõlke raviturvast tutvustavast artiklist LehtoPeati kodulehelt.

RAVITURVAS | MIS SEE ON, KUHU JA KUIDAS SEDA KASUTATAKSE?

turbasaun

Turba puhul on tegemist on lagunenud sootaimestikuga, peamiselt turbasambla ja lõikheinalistega. See on 100% loodustoode. Sellele ei lisata midagi juurde ega võeta ka midagi ära. Enne terapeutilisse kasutusse võtmist teostatakse turbale põhjalik kontroll.

Soomlased on raviturbast teadlikuks saanud eelkõige just turbasauna kaudu.

TURBAUURINGUD

Turbakihi paksus Soome soodes on keskmiselt umbes 2 meetrit. Kõige paksemates kohtades võib see aga olla isegi 12 meetrit. Raviturba tootmiseks valitakse turbakihtidest hoolikalt välja vaid selleks otstarbeks sobiv kiht.

Turvast uuritakse põhjalikult esiteks kaevandamiskohal ja seejärel geoloogia uurimisinstituudi laboris. Uurimisel kasutatakse abivahendina turbapuuri ja raviturbaks kvalifitseerub vaid selline turvas, mille lagunemisaste on vähemalt 6/10. Soovitatav lagunemisaste on aga 8/10.

Turba puhtus tagatakse hügieenitestide abil. Raviturbas tehakse kindlaks 33 erineva elemendi sisaldus. Sellega kindlustatakse, et turvas ei sisaldaks raskemetalle ega muid kahjulikke elemente.

Tuhasisalduse kindlaksmääramine aitab samuti tagada turba kvaliteeti. Kõrge tuhasisaldus võib viidata kahjulike elementide sisaldusele turbas. Heaks tuhasisalduseks loetakse 1,6-12%.

RAVITURBA KASUTAMINE

raviturvas

Raviturvast võib kasutada turbamähisena ja ühendatuna massaažiga.

Sellisel juhul soojendatakse kõigepealt turvas vesivannil ja kantakse see siis soojalt nahale. Turvas kaetakse kilega, et vältida selle kuivamist. Kilele asetatakse omakorda soojenduskotid, mis tõhustavad turbas sisalduvate toimeainete imendumist ning lõdvestavad ja pehmendavad ka lihaseid enne massaaži.

KELLELE TURBA KASUTAMINE JA TURBAHOOLDUSED SOBIVAD?

Kogu keha hoolduse puhul tuleb meeles pidada, et see on vastunäidustatud südamehaigetele, kõrvererõhutõve all kannatajatele ja akuutses faasis vähihaigetele. Väiksema ulatusega lokaalsed hooldused sobivad aga pea igaühele. Vaiguallergia puhul võib tekkida ajutine punetust nahale.

Turbast valmistatakse ka väiksemaid pakendeid, mida on mugav kasutada paikseteks hooldusteks. Näiteks liigesereuma põletikulise faasi ja sporditraumade korral soovitatakse hooldataval alal kasutada külmkapis eelnevalt mahajahutatud turvast. Ka näomask võib jahedana (toasoojana) olla meeldiv, kuid seda võib kasutada ka soojendatuna, mil see avab tõhusalt nahapoore.

turbamask

Raviturvas sobib kogu keha hooldusteks, turbasaunaks, peanaha hooldamiseks, turbavannideks, jalgade ja käte hooldamiseks, lokaalseteks hooldusteks ja näomaskideks. Seda võib kasutada reumaatiliste valude, reumaatiliste põletike, vigastuste, menopausist tingitud vaevuste, tselluliidi, nahaprobleemide (nt akne ja psoriaas) ja lihaspingete korral. Turbahooldused kätele ja jalgadele parandavad perifeerset vereringet ja pehmendavad nahapaksendeid.

Turvast kasutatakse vaid ühekordselt, kuna ta seob endasse jääkaineid. Samas võib näiteks käte- ja jalahoolduses kasutatud turvast lisada kas lillede kastmisveele või ürdiaia pinnasesse.

SOO TEKKIMINE

Sood tekivad veekogude kinnikasvamise või metsade soostumise tulemusena.

SOO AJALUGU

Soo alumised kihid võivad olla isegi kuni 5000-6000 aasta vanused ning sisaldada erinevate ürtide ja ravimtaimede jäänuseid ning bioaktiivseid aineid, mis turbahoolduste ja -sauna käigus avaldavad tugevat toimet meie tervisele ja heaolule.

SOOTÜÜBID

1/3 Soomest on kaetud soodega ja Soome ongi maailma üks soisemaid maid. Lõuna-Soomes laiuvad peamiselt rabad ja Põhja-Soomes aabasood.

Artikli autor: PeatCare (LehtoPeat Oy)

Soomekeelne originaaltekst avaldatud:

https://peatcare.com/blogs/turveblogi/hoitoturve

Kommenteeri
Roosid südamele rõõmuks ja nahale iluks

Roosi müstiline lugu ja inimese erinevateks vajadusteks kasutamine sai alguse juba aastatuhandeid tagasi.

Lääne-Euroopast Ida-Aasiani kasvab mitut sorti metsikuid roose. Suurem osa Euroopa roosidest pärineb vähemalt osaliselt sordist Rosa gallica, mille algseks kasvukohaks peetakse Kaukasuse mäestkku. Damaskuse roos on Rosa gallica ja Rosa pohenicia või Rosa moschata ristand, mida arvatakse pärinevat tuhandete aastate tagusest Anatooliast.

Rosa damascena on käesoleval hetkel aroomiteraapias ilmselt üheks popuaarseimaks ja enim kasutust leidvaks roosiõliks. Taime kasvatakse peamiselt Bulgaarias Kazanluki orus ehk roosiorus. Seal on suve alguses ööd jahedad ja päevad soojad ning taolised temperatuurikõikumised mõjutavad Bulgaariast pärineva Rosa damascena nii populaarse lõhna teket.

Rooside kroonlehed kogutakse Bulgaarias varajastel hommikutundidel kohe pärast päikesetõusu. Siis on väljas veel väga jahe ja sõrmed tõmbavad roosi kroonlehti korjates külmast kangeks. Imeline rahu ja vaikus, päieksetõus, roosidest roosatav nõlv ja uimastav roosilõhn muudavad meele erksaks ja täidavad südame tänutundega, nii et kohmakad sõrmed ununevad sootuks.

Roosi eeterlik õli on väga hinnaline, kuna ühe kilogrammi roosiõli saamiseks läheb vaja umbes 5000 kg roosi kroonlehti. Roosi kõiki osi, nii kroonlehti, lehti kui vilju on kasutatud keha- ja meeleseisundi parandamiseks, toiduks ja ilu säilitajana.

Kuidas ehtsa roosi eeterlik õli mõjub meile näohoolduses kasutatuna?

Roosi lõhn toob rõõmu, rahustab meelt ja kõrvaldab masenduse.

Kui kasutame ehtsat roosiõli või roosivett näohoolduses, reageerib meie haistmismeel sellele esimesena. Inimese ninasõõrmetes paikneb umbes 20 miljonit haistmisretseptorit, mis võtavad vastu limaskestale sattuvaid aromaatseid molekule. Need retseptorid on võimelised ära tundma tuhandeid erinevaid lõhnu. Haistmine on inimese tunnete äratamise vanim “läte”.

Teineks mõjub õli füüsiliselt naha kaudu. Eeterlikke õlisid lahjendatakse alati enne nahale kandmist. Eelkõige seetõttu, et nad on tugevatoimelised roosist destilleeritud kontsentraadid ja tulemuse saamiseks piisab juba väikesest kogusest.

Jojoobiõli on suurepärane baasõli ükskõik millise näoholdustoote põhja valmsitamiseks, kuna selle koostis on väga sarnane naharasule. Ta kaitseb nahka väliste ärritite eest ja tasakaalustab naha rasueritust. Jojoobiõli imendub ka kiiresti ega jäta nahka rasvaseks.

Roos sobib kõikidele nahatüüpidele.

Roosi eeterlikust õlist on leitud üle 400 erineva molekuli. Tänu keerukale koostisele on roosil laiaulatuslik mõju tervislikule seisundile tervikuna.

Eriti hästi rahuneb just kuperoosne nahk roosivee või roosiõli kasutamisel. Roosiõli ahendab poore ja vähendab laienenud kapillaaridest tingitud punetust. Õrnatoimeliselt antiseptiline ja nahka kaitsev toime hoiab naha tervena ja säilitab normaalse mikrofloora.

Minu arvates on roosiõli kõige olulisemaks omaduseks vahest ehk see, et ta aitab meil, naistel meeles pidada, et oleme olulised. Mida muidu teiste vajadused nii sageli varjutavad.

Kui tunned end hästi, siis ka teised sinu ümber tunnevad end hästi. Vaid sina ise saad oma heaolu eest hoolt kanda. Keegi teine ei saa seda sinu eest teha.

Toida ennast, oma meelt ja nahka ning ole tänulik sellele, kes on sulle oluline.

Rõõmu ja valgust sinu päevadesse
Ulla-Maija

Soomekeelne originaaltekst avaldatud 4. novembril 2018:

Kommenteeri
Atoopiline dermatiit teeb muret

Atoopiline dermatiit on krooniline nahapõletik, mida iseloomustab punetav ja ketendav lööve. Kõige sagedamini esineb seda imikutel ja väikelastel. Iseloomulik on naha sügelemine, mis võib tugevasti häirida lapse und. Kratsides saab aga õrn ihu kergesti vigastada ja nii võivad nahale lisaks tekkida ka mädased põletikukolded.

Laiaulatuslik atoopiline dermatiit on lapsevanematele tihti tõeliseks peavaluks, kuna haiguse põhjus pole tänaseni lõplikult selge ja ravi keskendub pigem regulaarsele sümptomite leevendamisele. Ägedamate juhtude puhul kasutatakse selleks tavaliselt hormoonsalve, mis võivad aga häirida pisikese kasvava organismi hormonaalsüsteemi ja halvemal juhul tuua kaasa tüsistusi.

Õnneks leidub ka looduslikke vahendeid, millega on võimalik atoopiline dermatiit kontrolli alla saada ja mida tasub kindlasti proovida. Need on kehale ohutud, kuid samas tõhusad. Atopicaõli on välja töötatud eelkõige atoopilist nahka silmas pidades, kombineerides endas parimaid mahepõllumajandusest pärinevaid taime- ja eeterlikke õlisid. Seda toodet sobivad hästi täiendama orgaaniline ning deodoriseeritud jojoobiõli ja seesamiõli.

Toome siinkohal ära Ulla-Maija Grace’i blogis avaldatud positiivse kasutajakogemuse juhtumist, kus jonnakas atoopiline dermatiit õnnestus ohjesse saada just nende toodete abil.

 

ABI ATOOPILISE NAHA KORRAL

VAHEND ATOOPILISE LÖÖBE HOOLDAMISEKS

Sõnapaar atoopiline nahk on paljudele tuttav, kuid mis peitub selle taga?

Atoopiline nahk on kuiv ja vajab pidevat hoolitusust selleks, et ei tekiks sügelevat löövet. Atoopilise naha põhjuseks on atoopia ehk kaasasündinud kalduvus reageerida erakordselt tundlikult erinevatele ärrititele. Naha struktuur erineb tavapärasest. Pindmised naharakud ei hoia niiskust kinni, tänu millele on nahk välisärritite suhtes kaitsetum. Erinev on ka naha rasvastruktuur. Väikesel lapsel on lööbest tabandunud sageli põsed ja kogu keha, kasvades aga koondub lööve tihti liigeste sisepindadele.

Praktiline kogemus

Oma kolme atoopilise lapse ravimise käigus oli mul kogunenud juba omajagu praktilist kogemust. Allergoloogidelt olin naha hooldamiseks saanud häid nõuandeid ja neid ka järginud. Apteegi kreemiriiulil pakutavaga olin tuttav ja kõik ka läbi proovinud, samuti oli lööbekohtadele tehtud mitmeid kortisoonikuure. Seega ei läinud kaua, enne kui märkasin, et ka minu neljanda lapse nahk on samasugune nagu vanematel õdedel. Lööbed ilmusid tal kõigepealt põskedele ja levisid siis tasapisi kogu kehale. Käed ja eriti just peopesad olid kõige hullemad. Kaheaastaseks saavale lapsele meeldib ju kõike katsuda ning alati ei ole mängimised ja keskkond tema seisukohast vaadatuna just kõige puhtamad: liiv liivakastis, muld lillepotis ja ka lilled, mida vanema õe eeskujul emale üllatuseks rebitakse.

Apteegitoodetega hooldati nahka kolm korda päevas. Suvel väljas mängides olid käed kaitstud väikeste sokikestega, mille kanna ja varbaossa olid lõigatud augud pöidla ning sõrmede jaoks. Ka öösiti olid kätel kaitsmed ning küüned hoiti lühikestena, et takistada kratsimist, kuna sügelemine oli piinarikas. Duššitamise aeg naha pesemiseks oli viidud miinimaalseks, et nahk ei saaks kannatada ega kuivaks liialt. Kõigest hoolimata ei saanud ma löövet kontrolli alla. Toit, mida lapsele valmistati, oli väga lihtne põhitoit, et vältida tugevaid ja tavapäraseid allergiat tekitavaid koostisosi. Ka pesuvahendid, mida riiete hooldamiseks kasutati, olid hoolikalt valitud, samamoodi riided – nahasõbralikud, heledates looduslikes toonides ja puuvillased. Tundus, et kõik vahendid on otsakorral, sest vaatamata kogu minu varasemale kogemusele, ei õnnestunud mul saada lapse nahka korda. Öösiti juhtus, et ta ärkas nuttes ja tahtis naha sügelemise tõttu minna dušši alla ning hommikuti oli nahk vaatamata käekaitsmetele marraskile kratsitud.

Atopicaõli tuli appi 

2013. a veebruaris olin alustanud UMG-Wellness-terapeudi õpingutega ja koolituse käigus jäi Aromatica tooteriiulil silma Atopicaõli. Kas sellest võiks atoopilise naha puhul abi olla? Jah. Võtsin toote prooviks. Alguses lahjendasin seda väikesele 2-aastasele lapsele õpetuse kohaselt suhtes ¼ Atopicaõli ja ¾ seesamiõli. Kõigepealt määrisin õli lööbekohtadele kaks korda päevas. Selle käigus laps ei nutnud, et kipitab või tahaks õli nahalt ära saada, nagu see oli juhtunud paljude kreemide puhul. Vastupidi – ta ise valis alati just Atopicaõli ja riietas end lahti ning näitas, kust tuleks õlitamist alustada. Lööbekohad ei hakanud punetama, nagu varasemate kreemide puhul, vaid muutusid heledamaks ning katkine nahk paranes kiiresti. Hakkasin paranemisprotsessi piltidele jäädvustama, kuna tundsin uskumatut kergendust. Viimaks ometi olin leidnud abivahendi, mis ka lapsele meeldis. Määrisin Atpocaõli lapsele kolm korda päevas ja lõpuks tervele kehale, kuna löövet oli sedavõrd ulatuslikult ja lapsele õlitamine meeldis, sest see leevendas sügelust.

Nüüd oktoobris enam löövet ei ole! Naha hooldamine on siiski jätkuvalt oluline, kuna lapse nahk on oma ülesehituselt teistsugune. Eriti just suvine aeg ja talvised külmad on naha hooldamisel suuremaks väljakutseks. Hetkel kasutan tütre nahale lisaks Atopicaõlile seesamiõli ja vahel ka jojoobiõli, kuna need on heaks täienduseks kehaosadele, mis saavad rohkem koormust, nagu näiteks peopesad.

Loodan, et ka teie saate Atopicaõlist samasugust abi, kui mina!

Eeva Lucas

 

Soomekeelne originaaltekst avaldatud 11. jaanuaril 2017

http://www.ullagrace.fi/apua-atooppisen-ihoon/

 

Kommenteeri
Melaleuca alternifolia ehk teepuu

Teepuu eeterlik õli on näiteks eukalüpti ja lavendli eeterlike õlide kõrval üheks tuntuimaks ja enim kasutust leidvaks õliks erinevates kosmeetika- ja loodusravitoodetes. Sellest tulenevalt toome siinkohal ära tõlke Ulla-Maija Grace’i koostatud artiklist, mille ta avaldas käesoleva aasta aprillis oma blogis.

TEEPUU (Melaleuca alternifolia)

Teepuu eeterlik õli on kui apteek väikeses pudelis. Selle õli erakordne vägi tuleneb tema unikaalsest koostisest. Teepuu eeterlik õli kaitseb organismi kahjulike mikroobide eest ja toetab inimese immuunsüsteemi.

Teepuu (Melaleuca alternifolia) on pärit Austraaliast, kus erinevaid liike teepuusid leidub üle 300. Tänu tõhusale toimele tuntakse ja kasutatakse teda kõige rohkem. Teepuuks nimetas selle taime kuulus inglise maadeuurija Kapten Cook 18. sajandi teisel poolel Vaiksel ookeanil reisides.

Teepuu ehk tee-melaleuka on igihaljas nõeljate lehtedega põõsas. Taime kollakasrohelised ja pehmet pudeliharja meenutavad õied ehivad põõsa oksatippe. Teepuu algseks looduslikuks kasvukohaks olid raskesti läbitavad sooalad.

Bundjalungi aborigeenid tundsid hästi Melaleuca alternifolia raviomadusi. Muuhulgas kasutasid nad seda taime haavade ja nahaprobleemide tohterdamiseks, pannes taime purustatud lehti haige koha peale ja kattes need siis sooja savikihiga.

Esimest korda uuriti teepuu raviomadusi 1925. a, kui teadlane Arthur Penfold avaldas oma töö, milles tõdes, et Melaleuca alternifolia antiseptilised omadused on tollal laialdaselt kasutatud karboolhappest 13 korda tugevamad. Kolm aastat kestnud süstemaatiliste uuringute tulemusena leiti, et selliste omadustega teepuu pärineb eelkõige just Bungawalby sooaladelt. Ühtlasi näitas uurimus, et märkimisväärseid erisusi leidub ka erinevate taimede poolt toodetud eeterlike õlide koostises. Uurimistööde tulemusena muutus teepuu mõneks ajaks arstide ja hambaarstide seas populaarseks, kuna avastati, et lisaks mikroobide efektiivsele hävitamisele kõrvaldab ta ka põletikureaktsiooniga kaasnevat mäda, seejuures kudesid ärritamata. Probleemiks oli tol ajal aga õli kättesaadavaus ja kvaliteedi ühtlus. Teepuud korjasid üksikud asjatundjad raskesti ligipääsetavatest soodest, varustatuna teravate nugade ja džuudist kottidega. Penitsilliini ja sünteetiliste ravimite levikuga langes teepuu aga unustusehõlma.

Looduslikult kasvav teepuu Austraalias

Euroopasse jõudis teepuu 1980ndate aastate keskel Londoni loodusravi messide ja aroomiteraapia kaudu. Seejärel tulvas turule mitmesuguseid ja erineva kvaliteediga teepuuõlisid, mille koostis oli tundmata.

Algupärane Austraaliast pärit standard määras teepuu eeterliku õli koostise järgmiselt: terpineen-4-ooli üle 30% ja 1,8-tsineooli alla 15%. Tänapäeval määratletakse õli põhikomponendid järgnevalt: kolm tähtsaimat komponenti terpineen-4-ool, c-terpineen ja α-terpineen moodustavad kokku umbes 70% ning p-tsümeen, terpinoleen, α-terpineool ja α-pineen umbes 15% õli komponentidest, mida ühtekokku tuntakse umbes 100 (Brophy et al.1989).

Uuringud on näidanud, et kõige tõhusamateks komponentideks, mis pärsivad erinevate mikroobide, seente ja bakterite kasvu ning neid hävitavad, on terpineen-4-ool, α-terpineol, α-pineen ja β-pineen ning seejärel 1,8-tsineool.

Antifungal activity of the components of Melaleuca alternifolia (tea tree) oil
K.A. Hammer 1, C.F. Carson 1 and T.V. Riley 1,2
1 Discipline of Microbiology, School of Biomedical and Chemical Sciences, The University of Western Australia, Crawley, WA, Australia,   and
2 Division of Microbiology and Infectious Diseases, Western Australian Centre for Pathology and Medical Research, Queen Elizabeth II Medical Centre, Nedlands, WA, Australia
2003/159: received 26 February 2003, revised and accepted 13 June 2003

Teepuu eeterliku õli kasutamine

Iseseisvalt võib eeterlikke õlisid kasutada vaid välispidiselt ja neid tuleb enne nahale kandmist alati lahjendada. Lahjendamiseks sobivad nahka hooldavad ja võimalikult tagasihoidliku lõhnaga taimeõlid nagu näiteks jojoobi– või aprikoosiseemneõli. Lahjendussuhe sõltub kasutaja vanusest. Alla 3-aastastele lastele ei tohiks eeterlikku õli ilma vastava spetsialisti soovituseta üldse nahale kanda. 3- kuni 7-aastastele lahjendada 1 tilk 10 ml taimeõlisse, 7- kuni 12-aastastele ja halvas seisundis olijatele 1 tilk 5 ml taimeõlisse. Täiskasvanutele 2-3 tilka 5 ml taimeõlisse.

Tea-TreePlus teepuu vesilahus on väga turvaline ja mitmekülgselt kasutatav vahend, mis on pakendatud mugavalt kaasaskantavasse pumbaga pudelisse.

Teksti koostanud Ulla-Maija Grace

Soomekeelne originaaltekst avaldatud 1. aprillil 2017

http://www.ullagrace.fi/tea-tree-melaleuca-alternifolia/

 

Kommenteeri

Sinu klikk loeb. Aitäh!

SuperWebTricks Loading...
Back To Top