Eeterlikud õlid on tõhusad nahahoolduses. Aga mitte ainult. Neid on väga hea kasutada ka…
Mis on raviturvas?
Meil on heameel teatada, et MiroModo tootevalik on täienenud ühe uue ja põneva toote võrra: LehtoPeat turbamask. See on Soomes toodetav suurepäraste omadustega raviturvas, mida võid kasutada turbamaski tegemiseks naturaalsel kujul. Või lisa turbale meelepäraseid ja sobivaid taimeõlisid, hüdrosoole, eeterlikke õlisid ja/või neid sisaldavaid valmistooteid (nt Kramppimix või Lihasmix) ning tee endale huvitav ja tõhus turbamask näole, kehale või juustele. Kasuta turbamaski kas lihtsalt nahahoolduseks või erinevate tervisehädade leevendamiseks.
Allpool toome ära tõlke raviturvast tutvustavast artiklist LehtoPeati kodulehelt.
RAVITURVAS | MIS SEE ON, KUHU JA KUIDAS SEDA KASUTATAKSE?

Turba puhul on tegemist on lagunenud sootaimestikuga, peamiselt turbasambla ja lõikheinalistega. See on 100% loodustoode. Sellele ei lisata midagi juurde ega võeta ka midagi ära. Enne terapeutilisse kasutusse võtmist teostatakse turbale põhjalik kontroll.
Soomlased on raviturbast teadlikuks saanud eelkõige just turbasauna kaudu.
TURBAUURINGUD
Turbakihi paksus Soome soodes on keskmiselt umbes 2 meetrit. Kõige paksemates kohtades võib see aga olla isegi 12 meetrit. Raviturba tootmiseks valitakse turbakihtidest hoolikalt välja vaid selleks otstarbeks sobiv kiht.
Turvast uuritakse põhjalikult esiteks kaevandamiskohal ja seejärel geoloogia uurimisinstituudi laboris. Uurimisel kasutatakse abivahendina turbapuuri ja raviturbaks kvalifitseerub vaid selline turvas, mille lagunemisaste on vähemalt 6/10. Soovitatav lagunemisaste on aga 8/10.
Turba puhtus tagatakse hügieenitestide abil. Raviturbas tehakse kindlaks 33 erineva elemendi sisaldus. Sellega kindlustatakse, et turvas ei sisaldaks raskemetalle ega muid kahjulikke elemente.
Tuhasisalduse kindlaksmääramine aitab samuti tagada turba kvaliteeti. Kõrge tuhasisaldus võib viidata kahjulike elementide sisaldusele turbas. Heaks tuhasisalduseks loetakse 1,6-12%.
RAVITURBA KASUTAMINE

Raviturvast võib kasutada turbamähisena ja ühendatuna massaažiga.
Sellisel juhul soojendatakse kõigepealt turvas vesivannil ja kantakse see siis soojalt nahale. Turvas kaetakse kilega, et vältida selle kuivamist. Kilele asetatakse omakorda soojenduskotid, mis tõhustavad turbas sisalduvate toimeainete imendumist ning lõdvestavad ja pehmendavad ka lihaseid enne massaaži.
KELLELE TURBA KASUTAMINE JA TURBAHOOLDUSED SOBIVAD?
Kogu keha hoolduse puhul tuleb meeles pidada, et see on vastunäidustatud südamehaigetele, kõrvererõhutõve all kannatajatele ja akuutses faasis vähihaigetele. Väiksema ulatusega lokaalsed hooldused sobivad aga pea igaühele. Vaiguallergia puhul võib tekkida ajutine punetust nahale.
Turbast valmistatakse ka väiksemaid pakendeid, mida on mugav kasutada paikseteks hooldusteks. Näiteks liigesereuma põletikulise faasi ja sporditraumade korral soovitatakse hooldataval alal kasutada külmkapis eelnevalt mahajahutatud turvast. Ka turbamask näole võib jahedana (toasoojana) olla meeldiv, kuid seda võib kasutada ka soojendatuna, mil see avab tõhusalt nahapoore.

Raviturvas sobib kogu keha hooldusteks, turbasaunaks, peanaha hooldamiseks, turbavannideks, jalgade ja käte hooldamiseks, lokaalseteks hooldusteks ja näomaskideks. Seda võib kasutada reumaatiliste valude, reumaatiliste põletike, vigastuste, menopausist tingitud vaevuste, tselluliidi, nahaprobleemide (nt akne ja psoriaas) ja lihaspingete korral. Turbahooldused kätele ja jalgadele parandavad perifeerset vereringet ja pehmendavad nahapaksendeid.
Turvast kasutatakse vaid ühekordselt, kuna ta seob endasse jääkaineid. Samas võib näiteks käte- ja jalahoolduses kasutatud turvast lisada kas lillede kastmisveele või ürdiaia pinnasesse.
SOO TEKKIMINE
Sood tekivad veekogude kinnikasvamise või metsade soostumise tulemusena.
SOO AJALUGU
Soo alumised kihid võivad olla isegi kuni 5000-6000 aasta vanused ning sisaldada erinevate ürtide ja ravimtaimede jäänuseid ning bioaktiivseid aineid, mis turbahoolduste ja -sauna käigus avaldavad tugevat toimet meie tervisele ja heaolule.
SOOTÜÜBID
1/3 Soomest on kaetud soodega ja Soome ongi maailma üks soisemaid maid. Lõuna-Soomes laiuvad peamiselt rabad ja Põhja-Soomes aabasood.
Artikli autor: PeatCare (LehtoPeat Oy)
Soomekeelne originaaltekst avaldatud: